Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Määratlemata’ Category

PÄTS Sahver/Päts Pitsakohvik

Nüüd on siis see olemas: mõnusate maitsete ja tõeliste elamustega leib-sai-tort-pirukas Rakveres!

Advertisements

Read Full Post »

Midagi head on ikka maailmas olemas. Igatahes on maailmas olemas üks sigalahe inimene 🙂 Kui veel hästi järgi vaadata, siis peaks neid lausa mitu olema … mõnigi neist on fotograaf, kuid mõni on hoopistükkis täitsa targem kodanik… Ok, et asi liiga keeruliseks ja venivaks ei kukuks, siis nüüd on mul oma pildilasu jaoks täiesti söödavalt kaunis ja armas pesa olemas. Lubage tutvustada – Ninataga fotokodu.

 

Nüüd olen ma kuidagi õnnelik ja lootusrikas. Selline lootusetuse hetk fotode suhtes on kadunud ja kõik mis tunne ütleb, rändab sinna lehele. Muidugi ei tasu karta, et ma selle blogikese siin maha jätan, sest sõnu ma kah armstan. Iseasi, kui palju ma siis nüüd siia peaks neid fotosid jagama..

Ärge teised siis pahaks pange 🙂 Ja kriitika.. seda saab ikka teha.. ka siin kommentaarides …

 

Read Full Post »

Kui mõni nüüd arvab, et ma olen muutunud viletsaks pildistajaks ja enam ei käi ringi ja klõpsu ei tee, siis ta eksib rängalt. Nimelt olen ma valivamaks muutunud oma piltide osas ja teiseks, töötlus on mul kolinud PS CS5 ja seega tähenab see suuremat ajakulu ning ka mahtu.  Suvel sai ikka üksjagu igasuguseid hetki pildile püütud ja samas ka mõned riputasin siia ning sinna. Kohesest eksponeerimisest olen samuti loobunud. Ennem lasen piltidel ikka mingi aeg arvutis vedeleda ja nö. tolmu koguda. Siis koorin selle tolmu pealt maha ja siis alles panen kuhugi rippuma. Kui üldse midagi panen. Plaanis on teha muidugi täiuslik fotopank, kuid seni pole veel selleni jõudnud. Üheks põhjuseks on muidugi see, et tahan ka D40 tehtud pildid plaadilt välja kaevata ja siis alles otsustan. Aga mõni hetk siis ka siia…

Juunile tegin ringi peale… teised suvekuud on ootamas, eks näis siis…

Read Full Post »

Kevadlummuses

Kas te usute või mitte, kuid kevad on saabunud!! Täna hommikul õue minnes tervitasid mind sookured, kes maja taga sooserval mulle selle kevade esimese kontserdi andsid. Pikalt ja põhjalikult käis nende hõiklemine üle taevalaotuse. Päike oli just oma esimesed kiired välja ajanud ja õhk oli mõnusalt karge. Ei ausõna, öistest miinuskraadidest oli järgi vaid unustus.

Foto NAGI's: r a s e e r i t u d ??

Tundisin kuidas üle pika aja tõmbasin kopsud seda hommikuõhku täis ja kogu minu olemist valdas selline surisev rahu. Nagu oleks ise terve pika talve kuskil talvitunud. Nüüd olen kodus tagasi ja kevadpäiksekiired löövad tantsu vaikselt talvejäänustega põldudel, millest peagi saab tõeline rõõmutants.

Foto NAGI's: k ä s k i s ..

Eile oli mul küll veel tunne, et talv on ja kogu maailm on täitsa mustades värvides. Võibolla oli selle põhjuseks veel hambaarstist tuikav hammas. Võobolla see, et ma näen küüniliselt ükskõiksena kõike ümbritsevat. Võibolla see, et tunnen kuidas olen mingitest tuulehoogudest kantuna maha jäänud rongidest. Ma ei tea, kuid kogu see talv on jätnud minusse sellise jälje, millest välja tulemiseks vajan ma aega.

Foto NAGI's: n e e t u d ...

Hetkel mu lindude talvisel toidulaual passiv pasknäär ja tihaste söögijääke revideerides, kartmata isegi aknataga kähisevat kassi …

Kindel on see, et kevad on kohal!

Blog.tr.ee sakib sajaga, nagu ma eile kirjutasin.  Karta on, et sakib edasi.  Sellest kaotavad kõige rohkem fotograafid!

Read Full Post »

Ilmata

Täna hommikul oli õues JÄLLE -21 kraadi. Selline tunne, et jääaeg on saabunud meie väiksele eestimaale. Ilma trikid on nii suured, et kõik see võtab viimasegi tunde seest ja lootuse, et maailmas saabub veel kunagi soe kevad, koos õitsvate lillede ja ringi sumisevate mesilastega. Sellest me mitte ei räägigi, et sirelid ja nartsissid võiksid tõsta pead soojuses ning hakata minu lõhnameelt turgutama …  Vähemalt koos selle päikesega mis hetkel sirab on tunne, et selline saab olema meie suvi ..

Read Full Post »

Eile oli üle pika aja taevas päike. Ma kohe tundsin, kuidas minu tühjaks pigistatud akud hakkasid ennast koheselt laadima ja enesetunne paranes mitme kraadi võrra. Kuid nagu ikka alati kõikide ilusate ilmadega, siis on kõigil teistel minu ümber nii palju vajadusi, et vaid alles siis, kui olin saanud söögi kodustele hakkama pandud – haarasin fotoka ja tormasin ummisjalu metsa.

Foto NAGI's: p ä i k s e k i i r i ...

Sain ma mõned klõpsud teha.. silmad vilamas, kui varga laternad otsides kõike seda, mida saab pildistada – kui sain teate, et mu aeg on otsas 😦 Tuleb koju tagasi minna, sest söök avaldas valmimise märke ja minu aeg metsas sai otsa. Ometigi sain tagasiteel kokku kitsekestega kelle jaoks olin mina siis kuulmispiirist väljas, sest traktor kündis kõrvalpõldu. Pääsesin neile ikka üsna lähedale, kuni nad mind märkasid. Varjesse sinna aga pole mõtet minna enam, sest nüüd on ka see põld ülesse küntud…

Foto NAGI's: o k k a d

Read Full Post »

Tõbilas

Vahel on nii, et hommikul ärgates tunned, kuidas viimnegi eluvaim on kehast kuhugi kadunud. Vaatad peeglisse ja ohkad, sest silmad on peas punased ning nina justkui oleks tulnuka oma. Ainus mõte peas on see, kuidas oma olemist veidigi parandada, sest majas on veel teinegi tõbine on koha sisse võtnud kuskil diivaninurgas ja kuna tegemist on veel väikse maailmakodanikuga, siis seda ohkimist ja virinat jagub igasse hetke.

Foto NAGI's: t õ b i l a

Ma ei poolda ravimeid, kuid täna sirutusid käed lausa iseenesest rohupurkide poole, sest teist päeva virinat ei ela ka mina üle. Peale kohustuslikke ravimeid ja kraadimist ning sooja teed hakkasin enda enesetundega tegelema … tegema katsetusi toas pildistamiseks. Siin nad on. Jõudsin küll selleni, et vajan siiski 500 vatist pirni ja korraliku lampi. Peab leiutama hakkama….

20.10 19

Kellel nüüd head nõu on jagada – andke tulla!

Read Full Post »

Older Posts »