Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘fotojaht’ Category

See aasta oli minu jaoks mõneti pööranguline. Mõnede asjade mõistmine oli ilmselge. Lisaks sinna juurde tekkis teadmisi ja õpetusi. Vanad vead aga lendasid samuti välja, nagu pikka aega korgi taga peidus olnud koletised. Nii ma siis rühkisin kuhugi poole püüdsin sellest kõigest nagu 13 aastane leida seda iva. Ei tasu muidugi ära unustada, et tegemist on minu puhul juba tugevalt üle keskeas inimesega ka mul lihtsalt pole enam aega mõttetustega tegeleda – elu ei ole igavene.

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

juuli

august

 

september

 

oktoober

 

november

 

detsember

 

Teised läbi aasta.

Read Full Post »

Mängulust

Pikk jutt si** jutt 🙂 Mida siin siis ikka… lähme mängime natuke 🙂

söögimäng

sikuta, mis sa passid!

mängi muusik, mängi!

 

Read Full Post »

Viimane mäng ja loodan tõesti, e t kirg ning vajadus midagi teha, minust võitu ei saa. Ma olen kordi loobunud. Kordi keelanud endale mängimast, kuid miski minu sees on suurem ja võimsam. Okey, see on asi millega võidelda ja see on mäng kaameraga minus endas. Seega üritaks mitte enam teha seda. Vähemalt püüaks, sest MA EI OSKA, MA EI HAKKA KUNAGI OSKAMA ja ÜLDSE EI TEA MIDAGI. Loodan, et see on nüüd välja öeldud. Ma tõesti loodan, et keegi ei hakka isegi vastupidist väitma, sest seal  on ÜLIM TÕDE ja TEADLIKKUS rääkinud. Palun, ei mingit arvamust, kui siis kriitika ( mida ma tavaliselt ka ise tean, sest silmad on mul peas) ja AINULT KRIITIKA! Mängime siis viimast korda!

Teised mängud.

Read Full Post »

Sõnad… sõnad … sõnad…. 100 sõna … tuhat sõna.. muud kui sõnad. Elu on nagu üks suur mulisev sõnapada, kus igas hetkes on mingid sõnad. Keegi räägib kuskil, keegi vaikib kuskil… ja sõnad…. küsimused, vastused, sõnad.. 100 sõna ja ikka muudkui käib mulin. Tulemuseks on see, sõnad on rikkunud maailmas hulga asju ära. Liiga palju sõnu ja liiga vähe päris asju ja tegusid.  Kangesti tahaks siia kirjutada ühe lõigu J. Smuuli raamatust … “hüpetega näilise aristokraatlikkuse poole ….”  aga küsimused jäävad….

RMK 100

100 tbl purgis

 

teised kohtumised 100 aasta pärast mais.

Read Full Post »

Mul tekkis sellest fraasist lausa vaimustus – Tallinn on saatanast! Mõnna, ma saan isegi siis oma mälestustest maha kustutada selle mälestuste aja, mis sellega seondub… ikkagi suurema osa oma elust olen elanud selles saatanlikus linnas 😀  Selles linnas olen oma lapsed sünnitanud.. ja ise koolis käinud.. nuh,  aga sünnilt tallinnlasena saan seda linna ikka mõnuga kiruda ja mälestused lohisevad sabas, nagu vana ja väsinud koera saba..  Öösel ( peale 23 on ikka minu jaoks öö ) Vabakalt hotelli poole lonkides meenus täielik mälestuste rida…

jee, seiklusjutud on ikka endises kohas..

kus on Marat? Kus on "Au tööle" ??

klaasist TTÜ? njaa.. paekivi?

kunagi oli selles kohas tõeliselt ilus vanas stiilis majade kompleks.. oli..

Minu ajalugu jäi sinna.. tallinn on nüüd klaasist monstrum. Kena ja läikiv lelu, mis on nagu liblika tiiva puudutus, mis kaob ajas tuhaks…

Teised nostalgitsejad.

Read Full Post »

Pinnapealsus on ometi nii hea.. nii täiuslik, nii mõnus.. ei pea muretsema.. ei ole probleeme… ometi tahetakse vahel ka sügavustesse vaadata. Miks? Mida see annab? Mis oleks see, mis oleks sügaval sisimas ja muutuks täiuslikult tugevaks ja võimsaks teadmiseks. Kas seda on tarvis? Mõnedele on aga mõnedele piisab sellest, kui puudutab nagu liblikas tiivaga seda maailma ja räägib pikalt ning tungivalt milleski, mida on ta vaid riivamisi puudutanud. Sealjuures aga muudab maailma, sest tema kisa on nii kõva, et teeb kõik tegelikult asjas osalenud või siis ka sügvalt millegisse süüvinud inimestest vaikivad kujud…

sügaval metsas

sügaval vees

sügaval südamikus

 

sügaval all on meri

Teised sügaval.

 

 

 

Read Full Post »

.. ehk armastust ei ole minu maailmas olemas. On olemas hoolimine, mõistmine, usaldamine ja sõprus. Armastus on aga hoopis tunne, mis tekitab minu peas alati mõtte – mida see inimene tahab saada? Miks ta väidab, et ta mind armastab? Armastusel pole definitsiooni. Kui mõistmist saab seletada, hoolimist samuti, usaldus ja isegi sõprus on defineeritavad, siis armastuse puhul on vaid üks definitsioon – kirg ja sugutung. Armastan sokolaadi?!? – ehk ma kirglikult vajan magusaelamust .. Armastan päikest, ehk ma kirglikult armastan sooja, mida eraldab päike..  Okey, see on minu jaoks nii, sest ma olen juba vana …

rohutirts armastab mooni?

lill armastab päikest?

Järsku kellegi teise jaoks on asjad teistmoodi. Minu jaoks on need kõik küsimused ja seda küsimust ei esita ma endale enam ammu.

mesilane armastab õisi?

tall armastab ema?

Teised, kes otsivad armastust.

Read Full Post »

Kaua mõtlesin. Väga kaua. Valikuid oli ju ometi palju. Ainus aga mis hinges on helisnud juba mitu päeva on salm, mis ka pealkirjaks.. nii see tuli Karli “Sügis”… Võite mind kiruda, kui kellegi teise mõtte ära viisin, kuid see lugu on minu sees helisenud selleks liiga kaua, et seda siia mitte kirja panna. Seega võtke või jätke..

Sügis uduilmadega
päike väsind silmadega
vaatab nukralt maha
pilvedesse peidab end


Kinni uks, ei keegi sega
istun kambris enesega
muremeeli vaatan
põlevasse tulle

Ref:
Ajanurme koltund ehe
mälestuste närtsind lehed
neid ma kokku kogun
kimpudeks nad köidan
teineteise järel kaminasse heidan

Suhinal neist suitsu imbub
niisked, närtsind lehekimbud
kas neid sügissadu
sagedane pesi?

 

Veel teeb pisar pilgu halliks
oleksid sa siin, mu kallis
pühiksid ka selle,
mis veel silmas särab!

 

Teised luulelised.

Read Full Post »

Rakud pihkudes

Varahommikul, kui kass oli mu juba peaaegu ülesse ajanud, nägin ma sellist poolund. Selline tõsise teksti pealelugeja tutvusts, et maailma kurjust ja headust. Filmilindilt aga jooksid läbi kurjuse kaadrid .. kurjuse peakorter asub Wall Streetil. Saatanaid on aga igal pool palju. Unefilmilõigul jooksid aga siis nöod. Eesti saatanad .. Saagim, Savisaar, Pihl ….  Siis jooksis une-filmis veel headusest kohti.. ja filmilõik viis nälgivate aafrika laste juurde ja inglitena olid seal ära toodud somaalia piraadid, Taliban … Selle rätipeade nägemise peale ärkasin … ja virutasin endale vastu nägu – peopessa oli tulnud vesivill.

 

Teised kätega seletajad.

Read Full Post »

Rehepapplus ruulib

Eestlane olla on uhke ja hää.. just oma vaarisa moodi… just just, vaarisa moodi… Pirruvalgel ja ise hobusega heina tehes.. Mõeldes nagu tõsine eestlane, kus on see teine eestlane, kelle ma hommikusöögiks nahka pistan… sinna juurde muidugi veel narrusi ja palju palju kuskilt kuuldud mõtetusi… Just eestlane, see ugri-mugrilane, kes ikka ja alati kujutab võimalusel endale ette, et tema on just see kõige peamine maailma naba… temast sõltub maailma saatus. Ning hulk rehepappe, kes endalegi aru andmata krattidega põrgut teevad isegi oma emale.. THIS IS ETNO!

 

 

Teised rehepapid.

 

Read Full Post »

Older Posts »