Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 30. okt. 2010

.. ehk armastust ei ole minu maailmas olemas. On olemas hoolimine, mõistmine, usaldamine ja sõprus. Armastus on aga hoopis tunne, mis tekitab minu peas alati mõtte – mida see inimene tahab saada? Miks ta väidab, et ta mind armastab? Armastusel pole definitsiooni. Kui mõistmist saab seletada, hoolimist samuti, usaldus ja isegi sõprus on defineeritavad, siis armastuse puhul on vaid üks definitsioon – kirg ja sugutung. Armastan sokolaadi?!? – ehk ma kirglikult vajan magusaelamust .. Armastan päikest, ehk ma kirglikult armastan sooja, mida eraldab päike..  Okey, see on minu jaoks nii, sest ma olen juba vana …

rohutirts armastab mooni?

lill armastab päikest?

Järsku kellegi teise jaoks on asjad teistmoodi. Minu jaoks on need kõik küsimused ja seda küsimust ei esita ma endale enam ammu.

mesilane armastab õisi?

tall armastab ema?

Teised, kes otsivad armastust.

Read Full Post »

Kaua mõtlesin. Väga kaua. Valikuid oli ju ometi palju. Ainus aga mis hinges on helisnud juba mitu päeva on salm, mis ka pealkirjaks.. nii see tuli Karli “Sügis”… Võite mind kiruda, kui kellegi teise mõtte ära viisin, kuid see lugu on minu sees helisenud selleks liiga kaua, et seda siia mitte kirja panna. Seega võtke või jätke..

Sügis uduilmadega
päike väsind silmadega
vaatab nukralt maha
pilvedesse peidab end


Kinni uks, ei keegi sega
istun kambris enesega
muremeeli vaatan
põlevasse tulle

Ref:
Ajanurme koltund ehe
mälestuste närtsind lehed
neid ma kokku kogun
kimpudeks nad köidan
teineteise järel kaminasse heidan

Suhinal neist suitsu imbub
niisked, närtsind lehekimbud
kas neid sügissadu
sagedane pesi?

 

Veel teeb pisar pilgu halliks
oleksid sa siin, mu kallis
pühiksid ka selle,
mis veel silmas särab!

 

Teised luulelised.

Read Full Post »

Rakud pihkudes

Varahommikul, kui kass oli mu juba peaaegu ülesse ajanud, nägin ma sellist poolund. Selline tõsise teksti pealelugeja tutvusts, et maailma kurjust ja headust. Filmilindilt aga jooksid läbi kurjuse kaadrid .. kurjuse peakorter asub Wall Streetil. Saatanaid on aga igal pool palju. Unefilmilõigul jooksid aga siis nöod. Eesti saatanad .. Saagim, Savisaar, Pihl ….  Siis jooksis une-filmis veel headusest kohti.. ja filmilõik viis nälgivate aafrika laste juurde ja inglitena olid seal ära toodud somaalia piraadid, Taliban … Selle rätipeade nägemise peale ärkasin … ja virutasin endale vastu nägu – peopessa oli tulnud vesivill.

 

Teised kätega seletajad.

Read Full Post »

Midagi head on ikka maailmas olemas. Igatahes on maailmas olemas üks sigalahe inimene 🙂 Kui veel hästi järgi vaadata, siis peaks neid lausa mitu olema … mõnigi neist on fotograaf, kuid mõni on hoopistükkis täitsa targem kodanik… Ok, et asi liiga keeruliseks ja venivaks ei kukuks, siis nüüd on mul oma pildilasu jaoks täiesti söödavalt kaunis ja armas pesa olemas. Lubage tutvustada – Ninataga fotokodu.

 

Nüüd olen ma kuidagi õnnelik ja lootusrikas. Selline lootusetuse hetk fotode suhtes on kadunud ja kõik mis tunne ütleb, rändab sinna lehele. Muidugi ei tasu karta, et ma selle blogikese siin maha jätan, sest sõnu ma kah armstan. Iseasi, kui palju ma siis nüüd siia peaks neid fotosid jagama..

Ärge teised siis pahaks pange 🙂 Ja kriitika.. seda saab ikka teha.. ka siin kommentaarides …

 

Read Full Post »

Rehepapplus ruulib

Eestlane olla on uhke ja hää.. just oma vaarisa moodi… just just, vaarisa moodi… Pirruvalgel ja ise hobusega heina tehes.. Mõeldes nagu tõsine eestlane, kus on see teine eestlane, kelle ma hommikusöögiks nahka pistan… sinna juurde muidugi veel narrusi ja palju palju kuskilt kuuldud mõtetusi… Just eestlane, see ugri-mugrilane, kes ikka ja alati kujutab võimalusel endale ette, et tema on just see kõige peamine maailma naba… temast sõltub maailma saatus. Ning hulk rehepappe, kes endalegi aru andmata krattidega põrgut teevad isegi oma emale.. THIS IS ETNO!

 

 

Teised rehepapid.

 

Read Full Post »

Virvendab

Nuh midagi pole teha, elu on juba kord selline… vahel virvendab silme ees nagu kole ja siis lihtsalt on asjad nii nagu nad on.. Kirjumirju maal on elu kena küll, kuid ka kõigest heast tüdineb inimene ära nagu ka kõige halvaga elamine muudab inimese tuimaks..  Samas, kui elukene on nagu ameerika raudteel, siis pole see onu, kes tahab sinu sisikonnast selle viimase tilga suhkruga kohvi välja kiskuda, sugugi kaugel ja sina oma tõelises õuduses näed seda ikka kui piina, mis homsele ei lisa mitte värve vaid hoopis halle ja musti toone.. Seega siis kirjult …

Teised sigrimigrilised.

Read Full Post »

Härmas hommik

Peale hommikust külmkappi vaatamist tuli masendus peale. Õnneks mu külmkapis ei ela hiiri, muidu need oleks kah ennast sinna ülesse poonud 😦 Nii ma vaatasin õue, kus maa oli härmas ja mõtlesin sellele, et varsti on ka toas mu nina härmas, kui ma kiiremas korras hagu korjama ei lähe.  Vaadates ja mõeldes seda kõike, tuli selline ahastus peale, et selle asemel, et minna ja midagi asjalikku teha võtsin hoopis kaamera. Soperdused on kah asjad, millega natukenegi kõike päästa..vähemalt oma peas..

Read Full Post »