Mul tekkis sellest fraasist lausa vaimustus – Tallinn on saatanast! Mõnna, ma saan isegi siis oma mälestustest maha kustutada selle mälestuste aja, mis sellega seondub… ikkagi suurema osa oma elust olen elanud selles saatanlikus linnas 
Selles linnas olen oma lapsed sünnitanud.. ja ise koolis käinud.. nuh, aga sünnilt tallinnlasena saan seda linna ikka mõnuga kiruda ja mälestused lohisevad sabas, nagu vana ja väsinud koera saba.. Öösel ( peale 23 on ikka minu jaoks öö ) Vabakalt hotelli poole lonkides meenus täielik mälestuste rida…
jee, seiklusjutud on ikka endises kohas..
kus on Marat? Kus on "Au tööle" ??
klaasist TTÜ? njaa.. paekivi?
kunagi oli selles kohas tõeliselt ilus vanas stiilis majade kompleks.. oli..
Minu ajalugu jäi sinna.. tallinn on nüüd klaasist monstrum. Kena ja läikiv lelu, mis on nagu liblika tiiva puudutus, mis kaob ajas tuhaks…
Teised nostalgitsejad.
Väike Maarja Time
Linnasid peab pildistama jahh. Ma pole enam 13 aastat Tallinnas elanud, kohati ei tunne ära enam. Eksin ära
Kunagi oli kino “Foorum”… mis foorum seal Tallinnas siis nüüd on?
Piltidest enim meeldib see kõrge torn-hoone.
Ja mis ma veel tähele panen… sa oled osanud leida eesti keele Tallinna linnas üles… super!
Aga samas on ju ilus, kui valgus klaasidel peegeldub… Muutused pole alati halvad, iseasi, kuidas me nendega kohaneme. Mul terve albumitäis linnapilte seepärast, et oleks tulevikus võrrelda…
Nostalgia on mõnus, aga mulle meeldivad ka need tänapäevased ehitised (enamjaolt). Põnev on, et tänapäeva materjalid ei sea enam arhitektide fantaasiale nii suuri piiranguid.
Minul öhtused linnapildid eriti välja ei tule, seda enam hindan neid siin.
Tallinnast olen ära juba 10 aastat. Aeg-ajalt sinna käies on ikka imestamist olnud. Möned uued hooned alguses häirisid, aga nyyd, kus on juba kompaktsem seis (Tartu mnt ala) on vaadates päris kena. Ka sadama ala tyhermaast ja Rotermanni kvartalist tervikuna ehk saab löpuks asja. Kuid muidugi see pole see osa linnast, mis mulle on sydamelähedane.
Tallinn on saatanast – jah, ka sellest saan ma aru. Kui seal töö = raha ei liiguks, ei elaks seal paljud mu söbrad. Eestis on palju armsamaid linnu ja maal on veel parem.
Viimane pilt on minule eriti meele järgi – küllap nande foorumi “kohal” olevate valguste ja peegelduste värvi-täppide pärast. Klaasist trepikoda pildistasin ka ise siin Vantaal mõni aeg tagasi, see udupilt ripub ühes moosiklubis, nagis nimelt
Minu jaoks kehtib see “Tallinn on saatanast!” väga hästi. Hea meelega ei tõstaks oma jalgagi sinna.
Aga kooli tõttu pean siiski suurema osa ajast seal viibima. Õnneks on selles hoonete, autode ja inimeste virrvarris ka vaiksemaid kõrvalisi kohakesi, mida küll paljud kuuldu-nähtu pärast pelgavad, kuid kuhu on hea peituda. 
kellele saatanast, kellele jumalast. oleneb vaatevinklist.
ilus on see saatanast värk aga küll, mis sest et teinekord näib ersatsina.
lugesin algul “mälestused saatanast” ja muidugi pettusin , et sõrg-sarvilise sabaotsagi pole näha
Öine linn on ilus küll, aga õnneks mind Reval ei tõmba.
Pigem eelistan kompaktsemaid väikelinnu, kus jala käies ühest otsast teise tund aegagi ei võta…
Nagu Tarbatu ja/või Tarvanpää seda on.
MINU Tallinn on mälestustes hoopis teine… Kui seal olen, siis avastan kui uut linna… Nii palju on muutunud, õnneks ikka paremuse poole, kuigi vahel meenutan igatsusega näiteks neid õhtuseid ja lumiseid vanalinna tänavaid, kui jõulud tulemas ning täistuubitud poes nääriehteid sai ostetud.
Lumised vanalinna tänavad on endiselt olemas. Pildid aga on ilusad! Jutust hoolimata